Kevadine lemmik – spargel!

Kogusime kokku korduma kippuvad küsimused spargli kohta. Näiteks, mis vahe on rohelisel ja valgel sordil ning kas seda võib ka toorelt süüa. Tänapäeval räägitakse palju ka antioksüdantidest ja kiudainetest, mida sparglil rikkalikult jagub ning mis teeb sellest väärtusliku tooraine kevadistes roogades.

 

Kas sparglit peab koorima?

Valget sparglit kooritakse alati varre täies ulatuses. See-eest roheline spargel kooritakse vaid poolest varrest. Noort ja õhukest sparglit ei ole vaja üldse koorida.

Miks jäävad pungad keevas vees ülespoole?

Spargli pungad küpsevad kiiremini kui varred, sest need on väga haprad ja pehmed. Need küpsevad ka veest väljas olles vaid veeauru abil.

Miks sisaldavad spargli retseptid tihtipeale suhkrut?

Spargel võib mõnikord olla veidike kibeda maitsega, seda neutraliseerib hästi suhkur.

Mis vahe on valgel ja rohelisel sordil?

Valge spargel kasvab üleni mulla all, on jämedama varrega ega sisalda klorofülli ja maitselt on ta mahedam.
Roheline spargel kasvab valguse käes, on tugevama maitse ja tekstuuriga.

Kas seda võib ka toorelt süüa?

Üldiselt ei sööda sparglit toorelt, ka salati jaoks keedetakse see ära. Toorest sparglit võib lõigata õhukesteks tükkideks ja marineerida, lisades sellele sidrunimahla, oliiviõli, veidi suhkrut.

Kui palju tuleb vart lõigata?

Spargli varre ots on puine ja kõva, seepärast eemaldatakse selle alumine osa. Hoides sparglit mõlemast otsast ja kergelt painutades, murdub puine koht enamasti ise õigest kohast ära. Kui seda ei juhtu, tuleb puitunud ots ise ära lõigata kohast, kus vars enam ei paindu. Tavaliselt on rohelisel sparglil puitunud osa kergem kui ülejäänud vars, tänu millele on seda kergem tuvastada.

Kuidas sparglit säilitada?

Õigesti hoitud spargel säilib 7-9 päeva ja tasub meeles pidada, et see on mõeldud söömiseks värskelt. Vajadusel saab sparglit säilitada, pannes selle koos niiske salvrätikuga külmkappi püstisesse asendisse, sest varred kipuvad kiiresti kuivama.

 

Täienda rooga sobiva kastmega

Hollandi kaste on absoluutselt ideaalne valik spargli juurde, kuid sellel on väga mitmeid erinevaid variatsioone ja alamliike. Seda kohandatakse, lisades või muutes Hollandi kastme koostisosi. Tutvustame mõningaid hõrke versioone, mille olemasolust ei pruukinud sul aimugi olla!

 

– Béarni kaste on Hollandi kastme üks levinumaid alamliike. See valmistatakse asendades Hollandi kastme happelised koostisosad nagu näiteks äädikas ja sidrun, hoopis lihaleeme ja hooajaliste maitseainetega, mis on valmistatud veiniäädikast, šalottsibulast, värskest aed-harakputkest, estragonist ja mustast piprast. Alternatiivina võib ülal nimetatud koostisosi lisada ka Hollandi kastme põhikoostisosadele.
Béarni kaste ja selle alamliigid (chorone, foyot, colbert ja paloise kaste) on parimad kastmed grillitud kala ja liha kõrvale.
*Choron kaste – Béarni kastmele ei lisata estragoni ja harakputke, vaid tomatipüreed.
* Foyote kaste –  Béarni kastmele on lisatud siirupitaolist lihaleent
* Colbert kaste on Foyot kaste, millele on lisatud redutseeritud valget veini.
* Paloise kaste – Béarni kaste, kus estragoni asemel on kasutatud münti.

Coq au Vin Blanc kaste – kastmele lisatakse redutseeritud valget veini ja kalapuljongit
Bavaroise kaste – kastmele lisatakse rõõska koort, mädarõigast ja tüümiani.
Crème Fleurette kaste – kastmele lisatakse crème fraîche’i.
Dijon e. Moutarde e. Girondine kaste – kastmele lisatakse Dijoni sinepit.
Maltaise kaste e. Malta kaste– kastmele lisatakse blanšeeritud apelsinikoort ja veriapelsinimahla.
Mousseline e. Chantilly kaste e. vaniljekaste – kastmele lisatakse vahukoort.
-Kui vahukoorele on lisatud ka veidi redutseeritud šerrit, on tulemuseks Divine kaste.
Noisette kaste – Hollandi kastmele lisatakse pruunistatud võid

 

Kui sinus tekkis huvi ka ise seda tervislikku vilja nautida, siis meie toiduosakonnast leiad alati värske valiku!